Siin sirgusin väikesest taimest, siin kasvasin teistega ma Olen näinud nii sõda kui rahu, olen sunnitud vaatama Vaatand kuis lahkuvad teised, vaatand ja ootanud ka Millal tuleb see päev kui ma langen, kui ma langen ja mullaks saan Ja mitte keegi ei kuule mind karjumas Olen sunnitud vaikusega harjuma Tühjusest ei teki kära, kuigi raev mind seestpoolt tapab ära Raev mind seestpoolt tapab ära Aastasadu on möödunud paigas, kus mullast kord tärkasin ma Mu küljes on rippunud vangid, kes olid süüdi ja süütud ka Teid kõiki ma olen jälgind, kui saaksin siis annaksin nõu Te elu möödub kui silmapilk, kuniks saabub igavene põud Ja mitte keegi ei kuule mind karjumas Olen sunnitud vaikusega harjuma Tühjusest ei teki kära, kuigi raev mind seestpoolt tapab ära Raev mind seestpoolt tapab ära