Peos on kivi, terve mägi. Üks üleliigne väsind käsi. Peas on mõte, nõrk ja nõder, millest pea midagi ei tea Lahti võiks lasta, sest õhusõit on ajavõit, ent kivi ja kätt ei suuda enam eristada Kellel süda veel kalgim on kivist, on valanud ta raudbetooni. Kellel kloorist veel raskem on hing, on sulgenud ta katseklaasi. See kivi on nii lähedal ja aina lähemale läheb, et võta ja vaheta see oma südamega ära. Kui kaljud kutsuvad, pööra end pahupidi